Ettevõtte üleminek maksuõiguses

Maksu- ja Tolliameti aktiivsus pettuste vastu võitlemisel on "äratanud" uue keerulise maksualase problemaatika. Nimelt tuleb täna tehingu maksualaste riskide maandamisel teada täpselt ka  seda, kas lepinguga müüakse kaupa või ettevõtet. Antud küsimusest võib sõltuda käibemaksurisk või võõra maksuvõla ülevõtmine.

Käibemaksurisk
Juhtumil, kui müügitehingu esemeks on ettevõte, tehingut käibemaksuga ei maksustata. Kui  tehingult on ekslikult siiski käibemaks arvestatud, võib sisendkäibemaksu tagasiküsimusel tekkida raskusi maksuhalduriga. Riigikohtu seisukoha järgi on välistatud käibemaksu tagastamine siis, kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud. Samas, kui müüja on käibemaksu riigile üle kandnud, võib ostjal siiski olla õigus käibemaks tagasi saada. Selles küsimuses ei ole veel teada maksuhalduri ametlik seisukoht ja järelikult tuleks olla valmis ootamatusteks. 

Juhime tähelepanu sellele, et tehingu käibemaksu alasest tähendusest võib tekkida vaidlusküsimusi ka tehingupoolte endi vahel. Näiteks, kui pooled on ekslikult lisanud tehingu hinnale käibemaksu, mis hiljem aga ettevõtte ülemineku toimumise tõttu ära langeb, tõusetub küsimus, kas see sündmus mõjutab tehingu hinda ka poolte jaoks. Kui pooled on kokku leppinud brutohinnas, siis muutub tehingu hind käibemaksu ootamatu äralangemise tõttu ühele poolele kallimaks, sama ajal suureneb aga teise kasum. Kui pooled on aga kokku leppinud netohinnas, siis käibemaksuga toimuv poolte kohustusi ei mõjuta. 

Võõra maksuvõla ülevõtmise risk
Ettevõtte üleminekuga lähevad üle ka varaga seotud maksuvõlad. Järelikult tähendab ühelt müüjalt suuremas koguses vara soetamine (eriti majandusraskustes olevate äriühingute vara soetamine) riski, et kauba peale saadakse kaasa ka võõras maksuvõlg. Tuleb tähele panna, et maksuvõlg ei tule üle mitte ainult vara omandamisega, vaid võib tulla kaasa ka juba valduse ülevõtmisega, nt kui sõlmitakse üürileping. Seega tuleb valvas olla nii vara ostmisel kui üürimisel.

Ettevõtte mõiste
Ettevõtte näol on tegemist erinevat liiki varasid koondava ja kontrolliva iseseisva organisatsiooniga, mis tegeleb teatud liiki majandustegevusega. Ühes äriühingus võib olla ka mitu ettevõtet, nt ehitus, varahaldus, transporditeenus.

Ettevõtte üleminek
Suurema hulga erinevate varade ostu ning müügi korral tuleks kindlasti analüüsida, mida täpsemalt müüakse või ostetakse. Seejuures on oluline, kas müügitehingu esemeks on vara, mis on seni olnud kasutuses iseseisva majandusüksusena ning kas selle vara abil jätkatakse senise majandustegevusega.

Kohtupraktika järgi on tegemist ettevõtte üleminekuga järgmistel juhtudel: kinnisvaraarenduse soetamine koos ehitiste lõpuni ehitamise kohustuse või plaaniga; suurema hulga korteriomandite soetamine võõrandamise plaaniga; maatüki võõrandamine, millel asub kaubanduskeskus, hotell; ööklubi  ruumide üürimine, töötajate ja hankijate ülevõtmine; kaubamärgi, müügiportaali ja spetsiifilise äriplaani omandamine teiselt isikult.

Ettevõtte üleminek Riigikohtu seisukoha järgi
Praktikas võib loetleda üle kahekümne erineva kriteeriumi, mille alusel analüüsivad maksuhaldur ja kohtud ettevõtte ülemineku toimumist. Riigikohus on kokkuvõtlikult sõnastanud kümme kriteeriumi, mille abil hinnatakse ettevõtte ülemineku toimumist: 

  1. ettevõtte tüüp;
  2. kinnisasja tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek;
  3. immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine;
  4. kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus;
  5. üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus;
  6. majandustegevuse jätkuvus, kui tegevus katkenud, siis katkestuse aeg;
  7. nn väheste vahenditega ettevõtte puhul on eriti oluline personali säilitamine;
  8. ettevõtte omandaja varasem tegevus;
  9. üleandja ja omandaja tegevuskoht;
  10. juhtorganite liikmete kattuvus.

Kokkuvõtteks:

  • Ostja peaks enne ühelt müüjalt suuremas koguses kauba ostmist ja müüja enne kauba müüki analüüsima, kas tehingu esemeks on vara kogum, millega on võimalik jätkata majandustegevust ilma oluliste täiendavate kulutusteta.
  • Kui tegemist on ettevõtte müügiga, siis on tehing ilma käibemaksuta (mittekäive).
  • Kui müüakse kaupa, mis ei moodusta ettevõtet, siis toimub käibemaksuga maksustamine tavakorras.
  • Majandusraskustes olevate äriühingute vara suuremas koguses ostmisel või üürimisel tuleb olla eriti ettevaatlik, et ei võetaks üle võõrast maksuvõlga.
  • Ostja või müüja eksimus tehingu iseloomu mõistmisel (kas müüakse ettevõte või kaup) ei mõjuta maksuõiguslikke tagajärgi.

 

Villy Lopman 
Maksunõunik 

villy.lopman@rln.ee 
6 407 152 


Villy Lopman on andnud ettevõtte ülemineku teemalisi koolitusi nii kohtunikele kui Maksu- ja Tolliameti ametnikele.

<< Tagasi