Raino Paron kommenteerib Äripäevas erikontrolli küsimust

05.05.2011

Raidla Lejins & Norcous partner Raino Paron kommenteerib tänases Äripäevas erikontrolli temaatikat:

Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ partner Raino Paron:

Erikontroll on vahend, mis on seadusega ette nähtud eelkõige nende (väike)aktsionäride huvide ja õiguse kaitseks, kes ei osale seltsi juhtimises. Praktikas on suured aktsionärid tihti esindatud nõukogus või seotud juhatusega ja saavad andmeid ning võivad ka mõjutada seltsi tegevust läbi selle – mida selts teeb, millised on tulevikuplaanid, millistel tehingutel ja kellega tehakse tehinguid jms. Juhtorganites esindamata (väiksemad) aktsionärid on aga juhtimisotsustest kaugel ning nende ainuke võimalus juhtimises kaasa rääkida on osaleda üldkoosolekutel, kus kiidetakse heaks majandustulemused ning antakse väga üldist teavet. Juhul, väikeaktsionäridel tekib küsimusi või kahtlusi juhtimise või tehtud tehingute kohta ning juhatus keeldub neile vastamast, on ainsaks võimaluseks erikontrolli korraldamine.

Erikontrolli saab nõuda kahel viisil ning nõude võivad esitada aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Esiteks tuleb nõue esitada aktsionäride üldkoosolekule ning kui üldkoosolek seda ei otsusta, või taotleda erikontrolli määramist kohtu poolt. Enne kohtusse pöördumist peab küsimust arutama üldkoosolek.

Erikontrolli algatamise põhjuseks on enamasti erimeelsused aktsionäride vahel seltsi tegevuse suhtes ning kahtlused, kas juhtimisotsused ja/või tehingud on tehtud seltsi huvides. Kuna seadusega on juhtidele pandud kohustus olla seltsile lojaalne ja tegutseda seltsi (st kõigi aktsionäride) huvidest lähtuvalt, siis tuleb praktikas ette olukordi, kus aktsionäridel tekivad küsimused, kas neid kohustusi on järgitud.

Erikontrolli korraldamise nõue peab olema hästi põhjendatud. Põhjendus on eriti oluline suurte seltside puhul (näiteks börsiaktsiaseltsid), kus hääletuse tulemus on ette teadmata. Kui seltsil on kaks aktsionäri, kellest kummalegi kuulub 50% ning vaid üks on erikontrolli korraldamise poolt, on selge, et otsust erikontrolli kohta üldkoosolekul hääletada ei saa ning seda tuleb taotleda kohtult. Kohus võib erikontrolli määrata vaid mõjuval põhjusel – mis on mõjuv põhjus, on aga fakti küsimus, mida kohus peab igakordselt otsustama.

Praktikas esineb erikontrolle suhteliselt vähe, selle põhjuseks on tõenäoliselt praktilised raskused vastava otsuse saamisega – üldkoosolekud toimuvad reeglina kord aastas ning kohtud on erikontrolli määramisel suhteliselt konservatiivsed. Samas olukordades, kus aktsionäride vahel on tõsised erimeelsused, on erikontrolli määramine üheks tavapäraseks nõudmiseks.

Seaduse järgi võivad erikontrolli läbiviijaks olla vandeadvokaat, audiitor või advokaadibürood. Valik advokaadi ja audiitori vahel sõltub eelkõige sellest, millised on erikontrollile esitatavad küsimused – õigusliku küsimuse puhul eelistatakse advokaate, majanduslike hinnangute puhul aga audiitoreid.

• Loe artiklit siit: http://www.aripaev.ee/5037/uud_uudidx_503707.html